Nõrkus tugevuse suhtes.

Kas on väga naiivne mõelda, et ma ei hakka midagi tundma? Ei lase tundel tekkida. Sest et ei tohi. Sest et sellest ei tule niikuinii midagi välja. Sest ma ei ole piisavalt tugev.

Kust ma tean, et "ei tule midagi välja"?
(Millal on üldse "tuli välja" käes? Kas "tuli välja" tähendab "õnnelikult elu lõpuni"? Sel juhul, milline on tõenäosus, et üleüldse midagi välja tuleb? Onju? Seega...)

Kas minevikus kogetu kasutamine tuleviku ennustamiseks on siinkohal üleüldse pädev tegevus? Mis on minevikus kogetul pistmist tulevikuga, mis eksisteerib ainult minu peas? Või siiski?

Kas tugevaks olemine tähendab ainult osavalt peidetud nõrkust? Ma usun seda... hetkel. Nõrkuse välja näitamine peaks küll tähendama tugevust...

Ma ju otsustasin, et ei mõtle üle...


Rod Stewart & Amy Belle "I Dont Want To Talk About It" http://www.youtube.com/watch?v=7RkWs6P2IwE