Kas see hea... 2

Mh, muidugi on mitte otsides võimalik leida, mis küsimus see üldse on. Mida vähem otsida, seda rohkem Päris see leitu on, kas pole? Seda pingevabam ja sundimatum (suunamatum!) on märkamatu sobitumise ja teineteise leidmise protsess olnud. Just! Parem kui kõik toimuks ise, nii et arugi ei saa, siis pole võimalik m õ t l e m a hakata ja iseendale kaikaid kodaratesse loopida. Sest Mõtlemine ja Tundmine ei ole loodud koostööd tegema. Kumbki püüab teise üle domineerida. Mõtlemine, see olen mina, Tundmine, see on...loodus? Ai, kui nii, siis siit on ainult üks samm bioloogilise kella ja "liigi" taastootmiseni. Stopp! Tupiktee! Tagumine käik...piip-piip-piip...nii...nii. Tagasi.

Niisiis. Aga miks ma sellest Tundest siis taga ajan? Loodus teeb oma töö? Ei-ei, mulle ei sobi see lähenemine, et ma olen pisike mutter liigi säilitamise generaalplaanis! Mmm... Ahah! Tundub, et ma oleksin selle lähenemisega kohe tükk maad vähem sõjajalal, kui mul oleks... Just! Väga kaval! Kui Loodus annab mulle vahetuskaubaks Tunde ehk tegelikult uimastaks mu Mõtlemise, siis oleks ma kohe nõus hakkama pesa punuma. Täpselt nii ongi ju! Geniaalne!

Niisiis. Tunde otsimine või siis mitteotsimine või ootamine või unistamine sellest või kuidas iganes seda nimetada on looduse poolt mulle sisse kodeeritud... Või on ikka? Või on see puhtalt sõltumine mõnutundest, uimasti tagaajamine, lendamisest unistamine, suured pupillid, veri veenides tormamas... Et kui korra oled saanud tunda, mida tähendab Tõeline Tunne, siis tahad seda veel ja veel? Aga esimene kord? Teistel on, seega ma tahan ka? See oleks kuidagi... see poleks väga kindel taktika vist Looduse poolt. Kõik ei pruugi ju tahta gruppi kuuluda, mõni võib juba varakult oma rida ajada. Seega? Sisse kodeeritud? Või ei ole seal vahet, sest Tunde tekkimises ja selle tapmises on otsustav roll siiski vist Mõtlemisel? Või siis esimesel juhul selle nõrkusel. Ja nõrkus ei tähenda siin midagi halba. "Paindlikkusel" oleks ehk sobivam. Või siis "võimel mitte üle mõelda".

Seega, mida ma e i otsi? (Otsimine oleks mõtestatud tegevus, seega oleks see Tunde "püüdmise" seisukohalt tupik, kas pole?) Kas see, mida ma ei otsi, on kõigest variatsioon olnud Tundest? (Aga miks "kõigest"?) Et kui pole piisavalt sarnane olnule...sellele olnule, mis sobis hästi ja enamgi veel, siis jääb see lihtsalt katki ja mitteotsimine jätkub? Hmm... Ei, asi pole ju ometi mõnes lemmiktegevuses, iseloomujoones või suhtumises millessegi, mida otsitakse. Asi ei ole ju mõnes detailis, vaid milleski suuremas - Tundes. Need on kõigest olulised pisiasjad, mis on osalised Tunde tekitamises või pigem selle säilitamises, aga ei saa ometi määravaks osutuda kohe alguses. Millest see Tunne siis tekib? Asi ei ole siis puudes, vaid ikkagi metsas?
tbc.

The Stranglers "Always the Sun" http://www.youtube.com/watch?v=udYENOlpIQg