Kallid kaasteelised!

Ma arvan, et aastavahetuse ajal ma vist ikka mõtlen, et järgmisel aastal võiks juhtuda seda ja teist. Et siis nagu soovin midagi. Nagu sünnipäevatordilt küünlaid puhudes (millal ma seda õigupoolest viimati tegin?) või langevat tähte nähes tehakse. Mitte et ma sellisesse... ei oskagi sellele mingit nime anda... kuidagi usuksin. Pigem on see lapsepõlvejäänuk, millest vast pole vajagi lõplikult lahti saada. Las ta olla, onju? Ja eks sellistesse asjadesse uskumine tähendab ka mingisugust ebakindlust või millegi puudumist... Mh, ma võin pikalt mõtlemata mõlemasse lahtrisse linnukese teha.
Aga asi pole ju soovimises, vaid - what you get is what you give. Seega peaks soovima uuelt aastalt, et mul oleks palju anda.

Ma ei mäleta, mida ma võisin eelmise aasta viimastel päevadel soovida. Ma võin aimata, mida ma võisin hingevärinal eelmise aasta viimasel hetkel soovida. Ja mida ma võisin esimese hommikul pool seitse magama minnes soovida. Need soovid täitusid! Need soovid täitusid... Minu soovid olid tingimusteta, kuid elul olid siiski omad tingimused. Aga see ei tohi kõlada kurtmisena! Mkmm! Sest tegelikult... Sest tegelikult oli see muinasjutuline aasta! Ma Elasin! Ma Tundsin! Ma sain teada, et minuga võib juhtuda asju, mille juhtumises ma kunagi tõsiselt kahtlesin või millest mul aimugi polnud!

Mul on hea meel 2007. aasta üle. Sel aastal juhtus rohkem ja võimsamalt, kui ma oleks osanud loota.


Kallid kaasteelised!
Aitäh olemast! Aitäh mõjutamast! Aitäh jälge jätmast! Aitäh emotsioone ja mõtteid tekitamast!


Leonard Cohen "Dance Me to the End of Love" http://www.youtube.com/watch?v=yIdZ-rRnUkg