22.1.08

Täna tuleb hea päev! :D:D:D:D:D:D

Mis valu on saada Ameerika Ühendriikide presidendiks? Mis on pidanud nende inimestega juhtuma, et neil on tekkinud selline soov? Kas neid on lapsena väärkoheldud? Kas nad pole saanud piisavalt tähelepanu ja tunnustust? Või elasid nende vanemad ühiskonna poolt soovituslikuks peetud rollide ebaõnnestunud täitmise oma laste peal välja allutades nad maast madalast distsipliinile ja kristlikule kasvatusele, õpetades nad tugevad ja edukad olema ning tegelikke tundeid kui nõrkuseilminguid juba eos tapma?

Nad olid juba koolis "silmapaistvad" ja "säravad", õppisid väga hästi, osalesid õpilasnõukogudes, toimetasid kindlasti ka koolilehte ning õppisid toime tulema veidra sisemise vajadusega juhtida ja suunata. Hüperaktiivsusest, pidevast naeratamisest, õigete inimestega suhtlemisest ning ajapuudusel "lihtinimeste" lõbudest loobumisest tingitud stress, pea kohal kokku löövad lained, märjaks nutetud padjad ja joodud veinipudelid pidid jääma rangelt koduseinte vahele. Kodust ei saanud lahkuda enne, kui naeratus püsis jälle iseenesest näol ja lõug enesekindlalt püsti.

Peale keskkooli lõpukõne pidamist tuli suunduda mõnda mainekasse kõrgkooli õigust, majandust, sõda või poliitikat õppima. Sotsiaali? Nalja teete või? Seal ei ole ju raha ega võimu. Ja pealegi, sinna lähevad vaesed ja koledad, kellel pole vajalikke suhteid ega võimalust vanemate raha eest hambaid valgendada.

Eduka poliitiku juurde kuulub enesestmõistetavalt armastav ja toetav abikaasa, kellega kohtuti juba kolledžis ja kellega on siiani usalduslik suhe, mida osatakse väljaspool koduseinu kahtlusi hajutavalt ka esitada. Ja muidugi vähemalt üks ilus ja edukas laps! Soovitavalt tütar, sest nannyl on teda kergem kasvatada.

Ja nüüd on nad pika poliitikutee selja taha jätnud ja - küllap seda soovi endas maha surunud, et mitte liialt palju tahtma hakata, et mitte liialt päikese lähedale lennata, kuid nüüd on see võimalus siiski käega katsuda - s e l l e nimel valmis viimasteks vale...vabandust, lubadusteks, viimasteks alandusteks. Ainult et saada maailma mõjuvõimsaima riigi etteotsa. Muidugi, eesmärk pühitseb abinõu.

Ma olen kindel, et tee Ameerika Ühendriikide presidendiks on väääga pikk. Seega, mida on nad oma karjääri jooksul tegelikult suutnud ära teha peale silmipimestava valguse poole rühkimise? Okei, see ei huvitagi mind tegelikult. Ma tahan jõuda hoopis järgmiseni:

Mis valu on saada ühel naisel Ameerika Ühendriikide presidendiks?
Ma saan aru, et valik mehi kompenseerib raha ja võimuga mingeid (ilmselt naistega seotud) traumasid, kuid naine? Kas naised ei pidanud olema mitte need targemad ja tugevamad ja täiskasvanulikumad? Ta on valmis pisaraid valama ja kurtma, kui raske see tee on olnud, aga et keegi peab ju ometi midagi ette võtma. Hillary, Hillary... Mis on sellel pisaravalamisel pistmist maailmaparandamisega, "midagi ette võtmisega"? Siga ja kägu... Ma kujutan ette kampaaniameeskonna brainstormi, kus usinad töömesilased tulevad välja geniaalse ideega kasutada eelvalimiste võitmiseks emotsioone, isegi pisaraid kui vaja - naiste relva, mille vastu Obamal ei ole midagi panna - mehed ju ei nuta. Või nutavad? Kes neid presidendikandidaate teab. Desperate times need desperate measures. Võim terendab silme ees. Järgmine võimalus võib tulla ju alles 8 aasta pärast. Nüüd või mitte kunagi.
Ahjaa, neegrite juurde peaks ka minema, ehk saab sealt ka hääli. Uurige välja, mis probleemid neil on, et ma saaksin lubada nende lahendamist kohe esimesel võimalusel. Ja vaadake, et seal oleks mõni laps ka, kellel ma saaksin pead silitada. Neegrilaps muidugi! Ja et meedia kohal oleks, muidu pole sellel mingit mõtet ju!

Ma usun, et inimesed võivad poliitikasse minna siira usuga, et just nemad võivad midagi korda saata. Ja on ette tulnud (vähemalt meil siin), et mõni tuleb sealt isegi ära, kui taipab, et üksi poliitikat ei tee. Üksi võid sa lakkuda kellegi ..., et saada järgmisele võimulevelile... Aga üks poliitik, olgugi siis naine, ei saa olla nii naiivne, õigemini loota, et tema valijad on nii naiivsed, et usuvad "ma tahan saada presidendiks, et midagi ära teha" -juttu. (Või olen mina siinkohal hoopiski naiivne?)

Kas siis naine ei võigi olla USA president? Muidugi võib. Ma olen lihtsalt pettunud, et üks naine nii madalale on langenud.



*****
Ma jälestan sellist...ideaalset inimest, kes pole kunagi nõrk, ei näita kunagi oma nõrku hetki välja, on igatepidi eeskujulik ja ideaalne, kes "teab, mida ta tahab". Fuck it! Ma tean, et see kõik on võlts, aga ometi tahan ma ka seda jõudu, millega ennast tugevaks teeselda, kui vaja peaks minema. Ja ma ei kannata, et ma lasen sellel plastikust pasal ennast kõigutada! Ma tahan sellest vabaks!!!

Ja veel! Kuulge teenindajad! Mul ei ole teie võltsi naeratust vaja! Olge inimesed!


Aitab. Aur on välja lastud. Võtan tühjaks joodud mahlapaki, lähen kööki, avan kraanikausikapi ukse ja mõtlen, et millisesse krdi kotti ma selle nüüd viskan. (Jah, ma tean - pakend.;)


ABBA "Me and I" http://www.youtube.com/watch?v=RF040OpxTyM

Kommentaare ei ole: